E-ITSPEA

Üldiselt leian, et arengukava kui selline on vajalik, sest kitsaskohti meie Digiühiskonna arengus leidub ja sinna on tõuget vaja. Panen siinkohal kirja oma mõtted  Eesti infoühiskonna arengukava 2030  kohta.  Tugevused Välja on öeldud palju olulisi tegevusi, millega on vaja tegeleda. Välja toodud ka mingisugune hinnalipik, mis suurendab lootust et rahastust tuleb Digiühiskonda panustamiseks juurde.  Nõrkused Digiühiskonna arendamiseks ja toimepidavaks hoidmiseks vajalike IT-spetsialistide leidmist / koolitamist ning rahva IT-teadlikkuse arendamist ei ole eesmärgiks seatud. Leian, et see võiks olla üks oluline alustala.  Tunnistatakse et näiteks tehisintellekti rakendamisel jääb vajaka tehisintellekti ja andmeteaduse pädevustest, kuid selle vastu on pigem mõeldud ametnike ning ettevõtjate koolitamist.  Mõõdikuteks on rahulolu küsitlused, mis ei pruugi olla adekvaatsed ning on liiga üldised. Arengukava algseis ei tundu adekvaatne. Usun et suur osa eraisikud ega ettevõtjad ei oma korralik

 Traditsioonilised meediaväljaanded, nagu Delfi, ERR, Postimees Grupp on endiselt suures osas traditsioonilised, kuid mõni on uue meedia kasutuses teistest edumeelsem ning võidab sellega tõenäoliselt ka rohkem noorte klikke. Räägin täna kahest väljaandest - Delfi, mis kasutab uut meediat oskuslikumalt ning ERR-ist, mis seda märksa lahjemalt teeb.  Delfi Delfit peetakse üsna kehva kvaliteediga ajakirjandusväljaandeks, sest sisaldab palju clickbait ning madala kvaliteediga artikleid. Clickbait artiklid on samuti madala kvaliteediga, kui konkreetsemalt tähendab pealkirjaga sisu võimendamist, et inimesi lugema meelitada. Samas on Delfi ampluaa lai, omades palju erinevaid väljaandeid ning kasutades kanaliteks lisaks artiklitele ka TV-saateid, podcaste ning ülekandeid üritustelt.  Mis neid peamiselt aga traditsioonilisematest väljaannetest eristab, on sotsiaalmeedia põhised artiklid ning suur Facebook-i platvormi kasutamine. Sageli on artiklid mõnest menukast Tik-Toki/Youtube-i videost või

 Täna kirjeldan kahe tehnoloogia loomist, mis pärinevad sügavast Interneti ajaloost, enne veebi tulekut. Üks neist, e-posti teenus, on ka tänapäeval laialdaselt kasutuses ning teine, Telnet protokoll, on peamiselt ajalukku jäänud.  E-post E-posti alged pärinevad ajast, mil suurema arvutusjõudluse kasutamiseks jagati (time-sharing) suuri arvuteid (mainframe). Algne idee oli vahetada sõnumeid teiste sama arvutit kasutavate inimestega. 1971, kui Ray Tomlinson oma meeskonnaga sai ligipääsu ARPANET-ile, lõid nad programmi CPYNET, mis kirjutas üle võrgu teistesse arvutitesse faile. Ray kobineeris selle SENDMSG programmiga, mida kasutati sama arvutit kasutavate kasutajate vahel sõnumite vahetamiseks, ning lisas võimaluse @ sümboliga eraldada adressaadi ja arvuti nime, kuhu arvutisse sõnum kirjutatakse. Seda adresseerimise formaati kasutatakse tänapäevani.  E-posti tehnoloogia ja selle kasutus kasvasid jõudsalt 1970. ja 1980. aastatel, kui välja töötati standardsed protokollid nagu Simple Mail

Revolutsiooni IT-maastikul - World Wide Web Internet sai alguse 1960ndatel aastatel, kui USA kaitseministeeriumi uurimisasutus DARPA alustas tööd ARPANETi nimelise võrgu kallal, mis oli esimene laialdaselt kasutatav pakettkommunikatsioonivõrk. ARPANETi esimene edukas sõnumiedastus toimus 29. oktoobril 1969, kui ühest arvutist teise saadeti sõna "login". Tegelikkuses õnnestus saata vaid kaks esimest tähte "lo", enne kui süsteem kokku jooksis – see oli omamoodi esimene "bug" interneti ajaloos.Umbes tund aega peale süsteemi hangumist suudeti siiski ära saata terve login käsklus.  World Wide Webi (WWW) lõi 1989. aastal Tim Berners-Lee, kes töötas Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) Šveitsis. WWW, nagu ka sellele eelnenud internetis kasutuses olevad süsteemid, oli mõeldud teabe jagamiseks teadlaste vahel üle maailma. WWW kasutas hüperteksti, mis võimaldas teksti sees viidata erinevatele resurssidele ning teistele veebilehtedele.  Esimene veebileht avaldati 1