E-ITSPEA

 Arvan et tehnoloogia ise on pigem neutraalne - tehnoloogia iseenesest ei oma eetilisi või ebaeetilisi omadusi. Eetilisus või ebaeetilisus ilmneb enamasti sellest, kuidas tehnoloogiat kasutatakse ja millised on selle kasutamise tagajärjed.  Näitena võiks tuua jälgimistehnoloogiad, mis on koos tehisintellekti arenguga viimasel ajal väga võimsaks arenenud. Turvakaameratesse on juba sisse ehitatud kiibid, mis võimaldavad isikuid eristada, kokku lugeda ning tuvastada mingeid kindlaid tegevusi. Kõik see võimaldab tagada turvalisust nii inimeste kodudes kui ka avalikus ruumis. Kurjategijate taga ajamine on muutunud palju lihtsamaks, kui seotud objekte saab suure hulga kaamerate sisu seest otsida, ilma videopilti läbi vaatamata.  Samas tehnoloogial võib samas olla ka ebaeetilisi kasutusi. Jälgimistehnoloogia puhul räägitakse palju privaatsuse riivest ning jälgimisühiskonnast. Kui suurt hulka inimeste liikumise andmeid saab kasutada kellegi isiklike huvide rahuldamiseks või ärilistel eesmärkid

Lunavara on pahavara tüüp, mis piirab juurdepääsu arvutisüsteemi osadele, tavaliselt krüpteerides kasutaja andmed, vahest ka varastades need andmed, ning küsib seejärel andmete taastamise või andmete mittelekitamise eest lunaraha. Siinkohal analüüsin selle ohuga toimetulekuks Kevin Mitnicki valemit, mis koosneb kolmest komponendist: tehnoloogia, koolitus ja reeglid.  1. Tehnoloogia Tehnoloogiliste meetmete rakendamine on esimene ja siinkohal minu arvates ka olulisim samm lunavara-rünnakute vastu võitlemisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad: Süsteemide heal turvatasemel hoidmine: Süsteemid peavad olema pidevalt uuendatud, eriti värskelt avalikuks tulnud ründevektorite vastu ja kõik teenused, mis ei pea olema välisvõrgust kättesaadavad, peaksid olema tulemüüri taga, kaitsutd võrgus.  Pahavaratõrje peab olema igal töökohal ning ka serverites ning sel peab olema lunavara-spetsiifiline tõrje, mis suudab tuvastada andmete krüpteerimist või eksfiltreerimist.  Regulaarne varundamine: Varundami

Eesti on digitaalsete teenuste osas maailmas esirinnas, pakkudes ulatuslikke e-teenuseid alates e-valimistest kuni digiretseptideni. Samal ajal on oluline, et see digitaalne areng jõuaks kõigi kodanikeni, olenemata nende füüsilistest või sensoorsetest piirangutest. IT-teenuste ligipääsetavus on järjest suurema tähelepanu all, et võimaldada kõigil kodanikel võrdset osalust ühiskonnaelus ja kasutada täiel määral ära riigi pakutavaid digitaalseid hüvesid. Viimastel aastatel on IT-tugilahendused teinud märkimisväärseid arenguhüppeid, eriti tehisintellekti ja masinõppe kasutuselevõtu näol. Need tehnoloogiad on võimaldanud luua targemaid, automaatsemaid ja isikupärastatumaid tugiressursse, nagu ennetavad hooldusrobotid ja reaalajas klienditoe vestlusrobotid.  IT-tugilahendused on viimasel ajal ka Euroopa institutsioonide fookuses olnud ning vastu võetud mitmeid direktiive valdkonna arendamiseks ja standardiseerimiseks sh:  WAD (Web Accessibility Directive), mis käsitleb puuetega inimeste ja