Eesti infoühiskonna arengukava 2030

Üldiselt leian, et arengukava kui selline on vajalik, sest kitsaskohti meie Digiühiskonna arengus leidub ja sinna on tõuget vaja. Panen siinkohal kirja oma mõtted Eesti infoühiskonna arengukava 2030 kohta. 

Tugevused

Välja on öeldud palju olulisi tegevusi, millega on vaja tegeleda. Välja toodud ka mingisugune hinnalipik, mis suurendab lootust et rahastust tuleb Digiühiskonda panustamiseks juurde. 

Nõrkused

Digiühiskonna arendamiseks ja toimepidavaks hoidmiseks vajalike IT-spetsialistide leidmist / koolitamist ning rahva IT-teadlikkuse arendamist ei ole eesmärgiks seatud. Leian, et see võiks olla üks oluline alustala.  Tunnistatakse et näiteks tehisintellekti rakendamisel jääb vajaka tehisintellekti ja andmeteaduse pädevustest, kuid selle vastu on pigem mõeldud ametnike ning ettevõtjate koolitamist. 

Mõõdikuteks on rahulolu küsitlused, mis ei pruugi olla adekvaatsed ning on liiga üldised. Arengukava algseis ei tundu adekvaatne. Usun et suur osa eraisikud ega ettevõtjad ei oma korraliku võrdlusbaasi, mille pealt hinnanguid anda. 

Võimalused

Kui juhtrühmad on asjalikud ja näevad vaeva, nagu on nähtud selle arengukava koostamisega, lükatakse meie seisma jäänud digiriigi arengule hoog sisse. 

Ohud

Keskendudakse liialt neile mõõdikutega seatud eesmärkidele ning tõsist arengut ei toimu. 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Traditsiooniline meedia vs uus meedia

 Traditsioonilised meediaväljaanded, nagu Delfi, ERR, Postimees Grupp on endiselt suures osas traditsioonilised, kuid mõni on uue meedia kasutuses teistest edumeelsem ning võidab sellega tõenäoliselt ka rohkem noorte klikke. Räägin täna kahest väljaandest - Delfi, mis kasutab uut meediat oskuslikumalt ning ERR-ist, mis seda märksa lahjemalt teeb.  Delfi Delfit peetakse üsna kehva kvaliteediga ajakirjandusväljaandeks, sest sisaldab palju clickbait ning madala kvaliteediga artikleid. Clickbait artiklid on samuti madala kvaliteediga, kui konkreetsemalt tähendab pealkirjaga sisu võimendamist, et inimesi lugema meelitada. Samas on Delfi ampluaa lai, omades palju erinevaid väljaandeid ning kasutades kanaliteks lisaks artiklitele ka TV-saateid, podcaste ning ülekandeid üritustelt.  Mis neid peamiselt aga traditsioonilisematest väljaannetest eristab, on sotsiaalmeedia põhised artiklid ning suur Facebook-i platvormi kasutamine. Sageli on artiklid mõnest menukast Tik-Toki/Youtube-i videost või
Read more

Tehnoloogiad Interneti varasemast ajaloost

Image
 Täna kirjeldan kahe tehnoloogia loomist, mis pärinevad sügavast Interneti ajaloost, enne veebi tulekut. Üks neist, e-posti teenus, on ka tänapäeval laialdaselt kasutuses ning teine, Telnet protokoll, on peamiselt ajalukku jäänud.  E-post E-posti alged pärinevad ajast, mil suurema arvutusjõudluse kasutamiseks jagati (time-sharing) suuri arvuteid (mainframe). Algne idee oli vahetada sõnumeid teiste sama arvutit kasutavate inimestega. 1971, kui Ray Tomlinson oma meeskonnaga sai ligipääsu ARPANET-ile, lõid nad programmi CPYNET, mis kirjutas üle võrgu teistesse arvutitesse faile. Ray kobineeris selle SENDMSG programmiga, mida kasutati sama arvutit kasutavate kasutajate vahel sõnumite vahetamiseks, ning lisas võimaluse @ sümboliga eraldada adressaadi ja arvuti nime, kuhu arvutisse sõnum kirjutatakse. Seda adresseerimise formaati kasutatakse tänapäevani.  E-posti tehnoloogia ja selle kasutus kasvasid jõudsalt 1970. ja 1980. aastatel, kui välja töötati standardsed protokollid nagu Simple Mail
Read more

Diplomid ja erialased kutsetunnistused/sertifikaadid

Teen siiskohal juttu klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse (näiteks MS või Cisco sertifikaadid) rollidest (IT-)tööturul. Mul endal puudub nii palkamise kui ka tõsine tööle kandideerimise kogemus, seega ei tasu minu seisukohti sel teemal väga tõsiselt võtta. Kirjeldan, mis mulle kõrvu jäänud ning mõnigast enda kogemust.  Klassikaline Kõrgkoolidiplom Annab laiapõhjalise ja tugeva teoreetilise aluse vastavast erialast. Lisaks eriala spetsiifikale saab kõrgkoolist ka laiemaid teadmisi, mis avardavad silmaringi ning võimaldavad karjääri teha laiemalt kui ainult oma kitsas erialas. Väga oluliseks peetakse ka tutvuste loomist, mis avardab tulevikus võimalusi ning loomulikult sotsiaalsed oskused, mis koolis käies kindlasti arenevad (kui sa just sessioonõppes/kodus ei õpi :).   Rakendus- ja Kutsekõrgkoolidiplom Programm on üldiselt lühem ning spetsiifilisem  kui kõrgkoolidiplom ning mõeldud konkreetselt mingi ametikoha jaoks. Mulle tundub et
Read more