Posts

Kasutatavus

 Analüüsin siinkohal kasutatavuse (ingl. k. usability) aspekti kahe IT toote näitel. IT kontekstis on kasutatavuse mõiste sõnastanud Jakob Nielsen, kasutades selleks viite peamist komponenti:  õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Lisaks toob Nielsen kuuendana välja kasulikkuse aspekti, mille lisan oma analüüsi.  Telia Digi-TV (halb näide) õpitavus - Telia on teinud oma digi-tv lahenduse traditsioonilisest erineva. Puuduvad konkreetsed nupud puldil kava kuvamiseks või erinevate menüüde avamiseks - kõik käib nö nooleklahve vajutad
Post a Comment
Read more

Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright

Eben Moglen räägib oma 1999. aasta artiklis "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", kuidas patendid ja autoriõigused kaovad tänu interneti levikule unustuste hõlma ning avatud tarkvara, muusika ja muu loome saab vabaks. Peamiseks väärtuseks saab tarbijate tähelepanu, mille järele kõik püüdlevad ning ilmselgelt saavad suurema tähelepanu tasuta levivad teosed.  Autor teeb üsna julgeid tuleviku ennustusi, millest kõik pole kahjuks veel täitunud. Näiteks ennustab ta muusikatööstuses vahendajate ära kadumist, mis on suures osas täitunud. Järjest vähem on olulised proktsioonistuudiod - muusikud produtseerivad oma stuudiotes ning publitseerivad oma teoseid ise. Autoriõigus kui selline on veel alles, kuid viimaste arengutega GenAI valdkonnas julgen ennustada, et näiteks muusika ja filmimaailmas ei ole mõtet tulevikus ka autoriõigustega jännata. Olen nõus autori mõttega, et kogu loome võiks levida vabalt. Tulu saab teenida ka fännidele kvaliteetset merchi ja
Post a Comment
Read more

Juhitüübid

  Võrdlen siinkohal kahte tuntud juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe. Üks neist on suure visiooniga autoritaarne juht ning teine töötajate arengule suunatud, mentorist juht.  Steve Jobs (Arengumootor)  Steve Jobs oli kahtlemata üks innovatiivsemaid mõtlejaid IT-maailmas Ta on tuntud oma võime poolest näha ja kujundada tulevikku viisidel, mida keegi teine ei suutnud ette kujutada. Tema töö Apple'is, sealhulgas iPodi, iPhone'i ja iPadi väljatöötamine, muutis terveid tööstusharusid, alates arvutitest ja muusikast kuni telefonide ja meelelahutuseni. Jobs suutis mitte ainult ette näha, kuidas tehnoloogiat saab kasutada inimeste igapäevaelu parandamiseks, vaid ta oli ka kuidas seda visiooni oma meeskonnale ja maailmale edasi anda. Tema juhtimisstiil oli küll autoritaarne, kuid samas suutis ta inspireerida ja motiveerida oma meeskonda saavutama tulemusi, mida paljud pidasid võimatuks. Satya Nadella (Mentor/Õpetaja)  Satya Nadella asus Microsofti tegevjuhi kohale 2014. aastal võtt
Post a Comment
Read more

Diplomid ja erialased kutsetunnistused/sertifikaadid

Teen siiskohal juttu klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse (näiteks MS või Cisco sertifikaadid) rollidest (IT-)tööturul. Mul endal puudub nii palkamise kui ka tõsine tööle kandideerimise kogemus, seega ei tasu minu seisukohti sel teemal väga tõsiselt võtta. Kirjeldan, mis mulle kõrvu jäänud ning mõnigast enda kogemust.  Klassikaline Kõrgkoolidiplom Annab laiapõhjalise ja tugeva teoreetilise aluse vastavast erialast. Lisaks eriala spetsiifikale saab kõrgkoolist ka laiemaid teadmisi, mis avardavad silmaringi ning võimaldavad karjääri teha laiemalt kui ainult oma kitsas erialas. Väga oluliseks peetakse ka tutvuste loomist, mis avardab tulevikus võimalusi ning loomulikult sotsiaalsed oskused, mis koolis käies kindlasti arenevad (kui sa just sessioonõppes/kodus ei õpi :).   Rakendus- ja Kutsekõrgkoolidiplom Programm on üldiselt lühem ning spetsiifilisem  kui kõrgkoolidiplom ning mõeldud konkreetselt mingi ametikoha jaoks. Mulle tundub et
Post a Comment
Read more

Tarkvaraprojektile litsentsi valimine

 Võrdlen siinkohal kolme populaarset valikut tarkvaraprojekti litsentseerimiseks:  Ärivaraline litsents (EULA, suletud lähtekood) Eelised: Autor saab täielikult kontrollida tarkvara kasutamist, levitamist ja modifitseerimist. Võimaldab tarkvara müüa või levitada tasulise litsentsi alusel, mis aidab tulu genereerida. Aitab kaitsta autoriõigusi ja ärisaladusi, piirates juurdepääsu lähtekoodile. Puudused: Suletud lähtekoodiga lähenemine piirab teiste arendajate võimalust panustada või parandada tarkvara. Ärivaralise litsentsiga tarkvara vajab rohkem turundust ning kasutaja veenmist, et tal on vaja just seda piiratud litsentsiga tarkvara.  GNU GPL  (tugev copyleft) Eelised: Julgustab koostööd ja lähtekoodi jagamist, võimaldades kogukonnal tarkvara parandada ja täiendada. Tagab, et tarkvara ja selle kõik tulevased versioonid jäävad vabaks, nõudes kõigil modifitseeritud versioonidel sama litsentsi kasutamist. Avatud tarkvara turundub ennast sageli ise tänu kogukonnale, kes arendusse panustab
Post a Comment
Read more

WIPO intellektuaalomandimudeli komponendid

Intellektuaalomandi kaitse seadused  võimaldavad loojal või leiutajal saada majanduslikku kasu oma loomingu kasutamisest ning kaitsevad nende töid volitamata kasutamise või jäljendamise eest. Organisatsioon, mis intellektuaalomandi kaitset koordineerib on  WIPO (Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Organisatsioon).  WIPO jagab intellektuaalomandi kaitse järgmisteks põhikomponentideks:  Patent Kasulik mudel Tööstusdisain Kaubamärk Ärisaladus Litsents Autoriõigus Kõige paremini toimiv komponent Autoriõigus on üks kõige paremini toimivaid WIPO intellektuaalomandi mudeli komponente. See pakub automaatset kaitset kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele, ilma registreerimisnõudeta, paljudes jurisdiktsioonides. See tähendab, et autoriõiguse kaitse tekib automaatselt teose loomise hetkel ning hõlmab väga palju eri laadi teoseid, alates raamatutest ja muusikast kuni tarkvara ja digitaalse sisuni. Autoriõigus on kohandunud digitaalse ajastu väljakutsetega. Näiteks on meil olemas toimivad digitaalse
Post a Comment
Read more

Virginia Shea Netiquette

Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" välja toonud võrgusuhtlemise 10 käsku, mis kõlavad umbes nii[1]:  Ole inimene (Remember the human). Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life). Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace). Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth). Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online). Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge). Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control). Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy). Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power). Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes). Leian, et suuremas osas on need ka tänapäeval tähtsad reeglid, mis võiksid kõigil selged olla. Eriti tõstaksin ma esile viienda punkti. Näe võrgus hea välja See "seadus" aitab meelde tuletada, et me ei
Post a Comment
Read more