Noppeid IT ajaloost

Revolutsiooni IT-maastikul - World Wide Web

Internet sai alguse 1960ndatel aastatel, kui USA kaitseministeeriumi uurimisasutus DARPA alustas tööd ARPANETi nimelise võrgu kallal, mis oli esimene laialdaselt kasutatav pakettkommunikatsioonivõrk.

ARPANETi esimene edukas sõnumiedastus toimus 29. oktoobril 1969, kui ühest arvutist teise saadeti sõna "login". Tegelikkuses õnnestus saata vaid kaks esimest tähte "lo", enne kui süsteem kokku jooksis – see oli omamoodi esimene "bug" interneti ajaloos.Umbes tund aega peale süsteemi hangumist suudeti siiski ära saata terve login käsklus. 

World Wide Webi (WWW) lõi 1989. aastal Tim Berners-Lee, kes töötas Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) Šveitsis. WWW, nagu ka sellele eelnenud internetis kasutuses olevad süsteemid, oli mõeldud teabe jagamiseks teadlaste vahel üle maailma. WWW kasutas hüperteksti, mis võimaldas teksti sees viidata erinevatele resurssidele ning teistele veebilehtedele. 

Esimene veebileht avaldati 1991 ning see selgitas, mis on World Wide Web, kuidas seda kasutada ja kuidas luua enda veebilehti.

CERN avalikustas Webi protokolli 1993. aastal ning samal aastal avalikustati ka esimene graafiline veebilehitseja, mis kuvas teksti kõrval ka pilte - Mosaic. See tõi kaasa Interneti tohutu populaarsuse kasvu ning vähem kui aastaga loodi tuhandeid veebilehti. 

Tänasel päeval kasutab internetti üle poole maailma elanikkonnast ning enamik neist ei kujutaks enam ette elu internetita. 

https://www.livinginternet.com/w/w.htm

https://www.ncsa.illinois.edu/research/project-highlights/ncsa-mosaic/

Xerox Alto oli niivõrd enda ajast ees, et põrus läbi

Akendega graafiline liides, kus navigeeritakse hiirega. Töö tegemiseks on erinevad graafilise liidesega programmid ning suhtluseks e-mail rakendus -- kõlab üsna moodsa tehnoloogiana. Ja seda see ka on. Esimesed laiatarbe graafilised liidesed tekkisid aastaid hiljem, kui neid esimest korda üritas turule tuua Xerox oma Alto personaalarvutiga 1970ndate alguses. 

Kuigi Alto oli oma aja kohta revolutsiooniline, ei osanud Xerox neid uuendusi kommertsialiseerida ega turule tuua. Tehnoloogia oli oma ajast ees, kuna see tutvustas kontseptsioone ja tehnoloogiaid, mis said alles hiljem arvutites standardiks. 

1979 külastas Steve Jobs ja Apple-i meeskond PARC-i ning Jobs võttis selle mudeli omaks ning palkas suure osa PARCi meeskonnast. Hiljem loodi selle kontseptsiooni põhjal Apple Lisa, mida peetakse esimeseks mass-kasutuses olevaks graafilise kasutajaliidesega arvutiks. 

Siiski on kahju, et sellise revolutsioonilise idee autor ei ole tänapäeval tuntud oma leiutise tõttu. 

https://spectrum.ieee.org/xerox-alto

Windows 8 - Mis selle looja peas küll toimus?

Aastal 2012, kui Windows 7 hakkas küpseks muutuma ning arvutihuvilised said peale operatsioonisüsteemiga maadlemise ka muude hobidega tegeleda, hakkas Microsoft peale suruma oma uut toodet - Windows 8. 

Windows 8 kasutajaliides oli kohaldatud puutetundlikele seadmete. Seetõttu kaotati ära kasutajatele tuttav Start-menüü ning kogu kasutajaliides kohaldati jämedate sõrmede jaoks, mis klassikalisele hiire ja klaviatuuriga töötavale kasutajale oli äärmiselt võõras ning ebapraktiline. Lisaks sellele ei olnud selle muudatusega kaasa tulnud enamus tarkvara tootjaid, mis muutis kogu UI ebaühtlaseks. Ega Microsoft isegi ei suutnud kõiki menüüsid ümber vormistada ning aegajalt tuli ikkagi seigelda klassikalistes Control Panel menüüdes. 

Windows 8 oleks võinud olla eraldi toode, mida ei turundata kui järgmist operatsioonisüsteemi klassikalisele laua- või sülearvutile. Täiesti võimalik, et seda ei oleks nii halb kuulsus saatnud.  Sellise ebapraktilise kasutajaliidese peale surumine hiirega ja klaviatuuriga töötavatele kasutajale oli aga paras ämber. 

https://www.zdnet.com/article/saying-goodbye-windows-8-where-did-it-all-go-wrong/