Kasutatavus

 Analüüsin siinkohal kasutatavuse (ingl. k. usability) aspekti kahe IT toote näitel. IT kontekstis on kasutatavuse mõiste sõnastanud Jakob Nielsen, kasutades selleks viite peamist komponenti: 

  • õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid?
  • tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud?
  • meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud?
  • vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada?
  • rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus?

Lisaks toob Nielsen kuuendana välja kasulikkuse aspekti, mille lisan oma analüüsi. 


Telia Digi-TV (halb näide)

  • õpitavus - Telia on teinud oma digi-tv lahenduse traditsioonilisest erineva. Puuduvad konkreetsed nupud puldil kava kuvamiseks või erinevate menüüde avamiseks - kõik käib nö nooleklahve vajutades, mis tuleb lihtsalt meelde jätta. Selgeks õppimine ei ole kerge. 
  • tõhusus - Kanalivahetus kui selline on lihtne ning saadete otsing tuleb ka menüü kaudu välja, kuigi mitte enam nii kiiresti. Vajalik siseneda eri vaatesse, kus on otsing. Tüüpiline EPG vaade, kus kõik saated ajajoonel nähtavad ning otsinguks ka eraldi nupp, on siiski kordades praktilisem ja kiirem, eriti just kui soovid sisu sirvida eri kanalitelt. 
  • meeldejäävus - Põhitegevus, ehk kanalite nimekirja laadimine, tuleb veel meelde aga mida kõike need teised klavid teevad, ei meenu juba paari päeva pärast, kui ei ole kasutanud. 
  • vead (tegelikult veakindlus) - Võiks arvata, et TV vaatamisel ei saa tõsisemaid vigu teha, kuid näiteks mitme vaatajakoha valikud on väga krüptilised ning üpris võimatu on aru saada, millist peaks mingi koha peal valima. See omakorda põhjustab üksteiselt vaatajakohtade ära võtmist, mis on väga tüütu ja segadust tekitav. 
  • rahulolu - Rahul saab olla ainult töökindluse ja kiirusega. Elisaga oli probleeme palju rohkem. Üldiselt on üritatud liialt muust maailmast erineda ning on loodud väga ebapraktiline lahendus. 
  • kasulikkus - TV teenuse pakkujate konkurents ei ole väga tihe ning toodet kui sellist on vaja. Telia Digi-TV on ka üsna töökindel, seega on see toode kasulik vaatamata teiste aspektide nõrkusele. 


Google Maps (hea näide)

  • õpitavus - kõik kes vähegi digivahendeid kasutavad, saavad Maps-i kasutamisega kiiresti hakkama. Menüüd ja valikud on väga intuitiivsed. 
  • tõhusus - peamine kasutuskoht Maps-il on ilmselt navigeerimine ning seejärel erinevate huvikohtade avastamine/otsing. Mõlemad tegevused saavad väga kiiresti ja mugavalt teostatud. Huvikohtade avastamise aspekt sõltub muidugi asukohast ning sealsete inimeste sisendist, aga paremat rakendust selleks on raske leida. 
  • meeldejäävus - Ei meenu ühtki hetke,  kus peaksin rakendust kasutades kukalt kratsima, et "kust see tegevus nüüd käis?".. 
  • vead (tegelikult veakindlus) - Kindlasti saab näiteks navigeerimisel valida vale sihtkoha ning kaardile vaatamata, sõita ka vales suunas. Seda ma samas rakenduse süüks panna ei tahaks. Pigem on tegu väga veakindla ja lihtsa rakendusega. 
  • rahulolu - Olen väga rahul rakenduse kiiruse kui ka kasutusmugavusega. On olnud probleeme kunagi Androidi peal, kui rakendus muutus aeglaseks ning miski ei aidanud probleemi lahendada, kuid iOS peal ei ole probleeme olnud. 
  • kasulikkus - Maps on reisimise ja sihtkohtade avastamise ikka väga lihtsaks teinud. Kindlasti üks kasulikumaid rakendusi üldse viimase 20 aasta jooksul, inimestele kes reisivad. 


Allikad: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_12:_Inimese_ja_arvuti_suhtlus,_ergonoomika_ja_kasutatavus

Comments

Popular posts from this blog

Traditsiooniline meedia vs uus meedia

Tehnoloogiad Interneti varasemast ajaloost

Diplomid ja erialased kutsetunnistused/sertifikaadid