Teen siiskohal juttu klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse (näiteks MS või Cisco sertifikaadid) rollidest (IT-)tööturul. Mul endal puudub nii palkamise kui ka tõsine tööle kandideerimise kogemus, seega ei tasu minu seisukohti sel teemal väga tõsiselt võtta. Kirjeldan, mis mulle kõrvu jäänud ning mõnigast enda kogemust.
Klassikaline Kõrgkoolidiplom
Annab laiapõhjalise ja tugeva teoreetilise aluse vastavast erialast. Lisaks eriala spetsiifikale saab kõrgkoolist ka laiemaid teadmisi, mis avardavad silmaringi ning võimaldavad karjääri teha laiemalt kui ainult oma kitsas erialas. Väga oluliseks peetakse ka tutvuste loomist, mis avardab tulevikus võimalusi ning loomulikult sotsiaalsed oskused, mis koolis käies kindlasti arenevad (kui sa just sessioonõppes/kodus ei õpi :).
Rakendus- ja Kutsekõrgkoolidiplom
Programm on üldiselt lühem ning spetsiifilisem kui kõrgkoolidiplom ning mõeldud konkreetselt mingi ametikoha jaoks. Mulle tundub et rakendusliku diplomi väärtus sõltub väga erialast või ametikohast ja piirab oluliselt karjäärivõimalusi.
Erialased Kutsetunnistused
Kutsetunnistused peaksid siis tõendama, et oled piisavalt pädev mingi tööriistaga tegutsema. Üldiselt on need mõeldud mitte eelnevaid koolidiplomeid asendama, vaid pigem nendega kaasas käima ning näitama, et just selle tüki peale oled sa spetsialiseerunud. Mulle tundub, et kutsetunnistused on pigem suurkorporatsioonide teema ning neis töötades sageli töötajaid ka sertifitseeritakse.
Kokkuvõtteks arvan, et võimalusel võiks kindlasti eelistada kõrgkoolidiplomit, mis pakub enim karjäärivõimalusi ning annab ka kõige tugevamad teadmised, mitte just ühe kindla ametikoha täitmiseks, vaid valdkonna kohta üldiselt. Erialaseid kutsetunnistusi ma niisama kellelgi teha ei soovitaks, aga kindlasti on ka seal erandeid.
Comments
Post a Comment