Virginia Shea Netiquette



Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" välja toonud võrgusuhtlemise 10 käsku, mis kõlavad umbes nii[1]: 
  1. Ole inimene (Remember the human).
  2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).
  3. Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).
  4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth).
  5. Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).
  6. Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).
  7. Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).
  8. Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).
  9. Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power).
  10. Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes).

Leian, et suuremas osas on need ka tänapäeval tähtsad reeglid, mis võiksid kõigil selged olla. Eriti tõstaksin ma esile viienda punkti.


Näe võrgus hea välja

See "seadus" aitab meelde tuletada, et me ei ole internetis päris anonüümsed ning tasub oma erinavate avatataride reputatsiooni hoida. Nii käitudes suhtutakse ka sinu vastu austusega ning tõenäosus kellegi pahameele laviini alla on väiksem. Headele kogukonna liikmetele avalduvad sageli eraldi hüved, mida kõigile uutele kasutajatele ei pakuta. 


Tänapäeval on mõningasel määral oma tähtsuse on kaotanud 8. punkt:

Austa teiste inimeste privaatsust

Seoses erinevate privaatsusega seotud murede tõttu muutuvad kõik internetis olevad vahendid üha privaatsuskindlamaks. Eeldus on, et võimalused privaatsust rikutakse. Platvormid hoolitsevad selle eest ise, et kellelgi ei oleks lihtne teiste privaatsust rikkuda. Muidugi on siin erandeid, kuid selle reegli rõhuasetus võiks pigem muutuda suunas kanna oma privaatsuse eest hoolt. Tänapäeval üritavad kõik platvormid su andmeid maha müüa, kuid seaduse järgi on neil selleks enamjaolt sinu luba vaja. Lisaks veel üldine küberhügieeni hoidmine, nagu veebilehtedele brauseri õiguste haldamine, ühekordsete e-maili aliaste kasutamine jne. 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Traditsiooniline meedia vs uus meedia

 Traditsioonilised meediaväljaanded, nagu Delfi, ERR, Postimees Grupp on endiselt suures osas traditsioonilised, kuid mõni on uue meedia kasutuses teistest edumeelsem ning võidab sellega tõenäoliselt ka rohkem noorte klikke. Räägin täna kahest väljaandest - Delfi, mis kasutab uut meediat oskuslikumalt ning ERR-ist, mis seda märksa lahjemalt teeb.  Delfi Delfit peetakse üsna kehva kvaliteediga ajakirjandusväljaandeks, sest sisaldab palju clickbait ning madala kvaliteediga artikleid. Clickbait artiklid on samuti madala kvaliteediga, kui konkreetsemalt tähendab pealkirjaga sisu võimendamist, et inimesi lugema meelitada. Samas on Delfi ampluaa lai, omades palju erinevaid väljaandeid ning kasutades kanaliteks lisaks artiklitele ka TV-saateid, podcaste ning ülekandeid üritustelt.  Mis neid peamiselt aga traditsioonilisematest väljaannetest eristab, on sotsiaalmeedia põhised artiklid ning suur Facebook-i platvormi kasutamine. Sageli on artiklid mõnest menukast Tik-Toki/Youtube-i videost või
Read more

Tehnoloogiad Interneti varasemast ajaloost

Image
 Täna kirjeldan kahe tehnoloogia loomist, mis pärinevad sügavast Interneti ajaloost, enne veebi tulekut. Üks neist, e-posti teenus, on ka tänapäeval laialdaselt kasutuses ning teine, Telnet protokoll, on peamiselt ajalukku jäänud.  E-post E-posti alged pärinevad ajast, mil suurema arvutusjõudluse kasutamiseks jagati (time-sharing) suuri arvuteid (mainframe). Algne idee oli vahetada sõnumeid teiste sama arvutit kasutavate inimestega. 1971, kui Ray Tomlinson oma meeskonnaga sai ligipääsu ARPANET-ile, lõid nad programmi CPYNET, mis kirjutas üle võrgu teistesse arvutitesse faile. Ray kobineeris selle SENDMSG programmiga, mida kasutati sama arvutit kasutavate kasutajate vahel sõnumite vahetamiseks, ning lisas võimaluse @ sümboliga eraldada adressaadi ja arvuti nime, kuhu arvutisse sõnum kirjutatakse. Seda adresseerimise formaati kasutatakse tänapäevani.  E-posti tehnoloogia ja selle kasutus kasvasid jõudsalt 1970. ja 1980. aastatel, kui välja töötati standardsed protokollid nagu Simple Mail
Read more

Diplomid ja erialased kutsetunnistused/sertifikaadid

Teen siiskohal juttu klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse (näiteks MS või Cisco sertifikaadid) rollidest (IT-)tööturul. Mul endal puudub nii palkamise kui ka tõsine tööle kandideerimise kogemus, seega ei tasu minu seisukohti sel teemal väga tõsiselt võtta. Kirjeldan, mis mulle kõrvu jäänud ning mõnigast enda kogemust.  Klassikaline Kõrgkoolidiplom Annab laiapõhjalise ja tugeva teoreetilise aluse vastavast erialast. Lisaks eriala spetsiifikale saab kõrgkoolist ka laiemaid teadmisi, mis avardavad silmaringi ning võimaldavad karjääri teha laiemalt kui ainult oma kitsas erialas. Väga oluliseks peetakse ka tutvuste loomist, mis avardab tulevikus võimalusi ning loomulikult sotsiaalsed oskused, mis koolis käies kindlasti arenevad (kui sa just sessioonõppes/kodus ei õpi :).   Rakendus- ja Kutsekõrgkoolidiplom Programm on üldiselt lühem ning spetsiifilisem  kui kõrgkoolidiplom ning mõeldud konkreetselt mingi ametikoha jaoks. Mulle tundub et
Read more