E-ITSPEA

Lunavara on pahavara tüüp, mis piirab juurdepääsu arvutisüsteemi osadele, tavaliselt krüpteerides kasutaja andmed, vahest ka varastades need andmed, ning küsib seejärel andmete taastamise või andmete mittelekitamise eest lunaraha. Siinkohal analüüsin selle ohuga toimetulekuks Kevin Mitnicki valemit, mis koosneb kolmest komponendist: tehnoloogia, koolitus ja reeglid.  1. Tehnoloogia Tehnoloogiliste meetmete rakendamine on esimene ja siinkohal minu arvates ka olulisim samm lunavara-rünnakute vastu võitlemisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad: Süsteemide heal turvatasemel hoidmine: Süsteemid peavad olema pidevalt uuendatud, eriti värskelt avalikuks tulnud ründevektorite vastu ja kõik teenused, mis ei pea olema välisvõrgust kättesaadavad, peaksid olema tulemüüri taga, kaitsutd võrgus.  Pahavaratõrje peab olema igal töökohal ning ka serverites ning sel peab olema lunavara-spetsiifiline tõrje, mis suudab tuvastada andmete krüpteerimist või eksfiltreerimist.  Regulaarne varundam...

Eesti on digitaalsete teenuste osas maailmas esirinnas, pakkudes ulatuslikke e-teenuseid alates e-valimistest kuni digiretseptideni. Samal ajal on oluline, et see digitaalne areng jõuaks kõigi kodanikeni, olenemata nende füüsilistest või sensoorsetest piirangutest. IT-teenuste ligipääsetavus on järjest suurema tähelepanu all, et võimaldada kõigil kodanikel võrdset osalust ühiskonnaelus ja kasutada täiel määral ära riigi pakutavaid digitaalseid hüvesid. Viimastel aastatel on IT-tugilahendused teinud märkimisväärseid arenguhüppeid, eriti tehisintellekti ja masinõppe kasutuselevõtu näol. Need tehnoloogiad on võimaldanud luua targemaid, automaatsemaid ja isikupärastatumaid tugiressursse, nagu ennetavad hooldusrobotid ja reaalajas klienditoe vestlusrobotid.  IT-tugilahendused on viimasel ajal ka Euroopa institutsioonide fookuses olnud ning vastu võetud mitmeid direktiive valdkonna arendamiseks ja standardiseerimiseks sh:  WAD (Web Accessibility Directive), mis käsitleb puuetega ini...

 Analüüsin siinkohal kasutatavuse (ingl. k. usability) aspekti kahe IT toote näitel. IT kontekstis on kasutatavuse mõiste sõnastanud Jakob Nielsen, kasutades selleks viite peamist komponenti:  õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Lisaks toob Nielsen kuuendana välja kasulikkuse aspekti, mille lisan oma analüüsi.  Telia Digi-TV (halb näide) õpitavus - Telia on teinud oma digi-tv lahenduse traditsioonilisest erineva. Puuduvad konkreetsed nupud puldil kava kuvamiseks või erinevate menüüde avamiseks - kõik käib nö noole...

Eben Moglen räägib oma 1999. aasta artiklis "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", kuidas patendid ja autoriõigused kaovad tänu interneti levikule unustuste hõlma ning avatud tarkvara, muusika ja muu loome saab vabaks. Peamiseks väärtuseks saab tarbijate tähelepanu, mille järele kõik püüdlevad ning ilmselgelt saavad suurema tähelepanu tasuta levivad teosed.  Autor teeb üsna julgeid tuleviku ennustusi, millest kõik pole kahjuks veel täitunud. Näiteks ennustab ta muusikatööstuses vahendajate ära kadumist, mis on suures osas täitunud. Järjest vähem on olulised proktsioonistuudiod - muusikud produtseerivad oma stuudiotes ning publitseerivad oma teoseid ise. Autoriõigus kui selline on veel alles, kuid viimaste arengutega GenAI valdkonnas julgen ennustada, et näiteks muusika ja filmimaailmas ei ole mõtet tulevikus ka autoriõigustega jännata. Olen nõus autori mõttega, et kogu loome võiks levida vabalt. Tulu saab teenida ka fännidele kvaliteetset merchi ja ...

  Võrdlen siinkohal kahte tuntud juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe. Üks neist on suure visiooniga autoritaarne juht ning teine töötajate arengule suunatud, mentorist juht.  Steve Jobs (Arengumootor)  Steve Jobs oli kahtlemata üks innovatiivsemaid mõtlejaid IT-maailmas Ta on tuntud oma võime poolest näha ja kujundada tulevikku viisidel, mida keegi teine ei suutnud ette kujutada. Tema töö Apple'is, sealhulgas iPodi, iPhone'i ja iPadi väljatöötamine, muutis terveid tööstusharusid, alates arvutitest ja muusikast kuni telefonide ja meelelahutuseni. Jobs suutis mitte ainult ette näha, kuidas tehnoloogiat saab kasutada inimeste igapäevaelu parandamiseks, vaid ta oli ka kuidas seda visiooni oma meeskonnale ja maailmale edasi anda. Tema juhtimisstiil oli küll autoritaarne, kuid samas suutis ta inspireerida ja motiveerida oma meeskonda saavutama tulemusi, mida paljud pidasid võimatuks. Satya Nadella (Mentor/Õpetaja)  Satya Nadella asus Microsofti tegevjuhi kohale 2014. ...

Teen siiskohal juttu klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse (näiteks MS või Cisco sertifikaadid) rollidest (IT-)tööturul. Mul endal puudub nii palkamise kui ka tõsine tööle kandideerimise kogemus, seega ei tasu minu seisukohti sel teemal väga tõsiselt võtta. Kirjeldan, mis mulle kõrvu jäänud ning mõnigast enda kogemust.  Klassikaline Kõrgkoolidiplom Annab laiapõhjalise ja tugeva teoreetilise aluse vastavast erialast. Lisaks eriala spetsiifikale saab kõrgkoolist ka laiemaid teadmisi, mis avardavad silmaringi ning võimaldavad karjääri teha laiemalt kui ainult oma kitsas erialas. Väga oluliseks peetakse ka tutvuste loomist, mis avardab tulevikus võimalusi ning loomulikult sotsiaalsed oskused, mis koolis käies kindlasti arenevad (kui sa just sessioonõppes/kodus ei õpi :).   Rakendus- ja Kutsekõrgkoolidiplom Programm on üldiselt lühem ning spetsiifilisem  kui kõrgkoolidiplom ning mõeldud konkreetselt mingi ametikoha jaok...