IT-tugilahendused Eestis

Eesti on digitaalsete teenuste osas maailmas esirinnas, pakkudes ulatuslikke e-teenuseid alates e-valimistest kuni digiretseptideni. Samal ajal on oluline, et see digitaalne areng jõuaks kõigi kodanikeni, olenemata nende füüsilistest või sensoorsetest piirangutest. IT-teenuste ligipääsetavus on järjest suurema tähelepanu all, et võimaldada kõigil kodanikel võrdset osalust ühiskonnaelus ja kasutada täiel määral ära riigi pakutavaid digitaalseid hüvesid.

Viimastel aastatel on IT-tugilahendused teinud märkimisväärseid arenguhüppeid, eriti tehisintellekti ja masinõppe kasutuselevõtu näol. Need tehnoloogiad on võimaldanud luua targemaid, automaatsemaid ja isikupärastatumaid tugiressursse, nagu ennetavad hooldusrobotid ja reaalajas klienditoe vestlusrobotid. 

IT-tugilahendused on viimasel ajal ka Euroopa institutsioonide fookuses olnud ning vastu võetud mitmeid direktiive valdkonna arendamiseks ja standardiseerimiseks sh: 

• WAD (Web Accessibility Directive), mis käsitleb puuetega inimeste ja teiste kasutajate juurdepääsu avaliku sektori digitaalsetele ressurssidele, jõustus 2016. 
• EAA (European Accessibility Act), mis käsitleb lisaks avaliku sektori digiteenustele ka erasektori teenuseid, mis peavad alates 2025. aasta juunist vastama ligipääsesetavuse standarditele. Vastu võetud 2019 aastal. 

Seadusloome kohapealt oleme seega heas kohas ning Eestis peaksime keskenduma pigem keskenduma just neile kahele aspektile:

1. Oma inimestele selle tehnoloogia võimaldamine ning kasutusele võtmise toetamine
2. Eesti keele ühildamisele nende tehnoloogiatega

Esimene ilmselt kuulub Sotsiaalministeeriumi valdkonda. Sotsiaalministeerium peaks veenduma IT-tugilahendusi vajavad inimesed leiaks need üles, saaksid vajaliku seadmed ja tarkvara ning saaksid  ka koolitatud. Kuna nende vahendite olemasolu on eelduseks, et inimene oleks produktiivsem ning vajaks vähem abi riigi teenuste kasutamisel, siis tuleks vajadusel need riigi poolt osta. Võimalik et see majanduslikult ei olekski kulukam, kui hoolekandeteenust on osadel inimstel seeläbi vähem tarvis.  

Teine punkt kuulub võiks ilmselt kuuluda Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Peaksime tegema võimalikult palju, et eesti keele tugi erinevates operatsioonisüsteemides ning teenustes toetatud oleks. Äärmiselt oluline on et nii kõnesüntesaatorid kui ka kõnetuvastus oleksid heal tasemel. Samuti ka laiatarbe OCR tehnoloogiad peaksid suutma eestikeelset teksti kokku panna ning meie keele eripäradega kohanduda. Ilmselt tuleks välja anda grante või rahaliselt muudmoodi mõjutada nende süsteemide kiiremat arengut.