E-ITSPEA

 Analüüsin siinkohal kasutatavuse (ingl. k. usability) aspekti kahe IT toote näitel. IT kontekstis on kasutatavuse mõiste sõnastanud Jakob Nielsen, kasutades selleks viite peamist komponenti:  õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Lisaks toob Nielsen kuuendana välja kasulikkuse aspekti, mille lisan oma analüüsi.  Telia Digi-TV (halb näide) õpitavus - Telia on teinud oma digi-tv lahenduse traditsioonilisest erineva. Puuduvad konkreetsed nupud puldil kava kuvamiseks või erinevate menüüde avamiseks - kõik käib nö noole...

Eben Moglen räägib oma 1999. aasta artiklis "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright", kuidas patendid ja autoriõigused kaovad tänu interneti levikule unustuste hõlma ning avatud tarkvara, muusika ja muu loome saab vabaks. Peamiseks väärtuseks saab tarbijate tähelepanu, mille järele kõik püüdlevad ning ilmselgelt saavad suurema tähelepanu tasuta levivad teosed.  Autor teeb üsna julgeid tuleviku ennustusi, millest kõik pole kahjuks veel täitunud. Näiteks ennustab ta muusikatööstuses vahendajate ära kadumist, mis on suures osas täitunud. Järjest vähem on olulised proktsioonistuudiod - muusikud produtseerivad oma stuudiotes ning publitseerivad oma teoseid ise. Autoriõigus kui selline on veel alles, kuid viimaste arengutega GenAI valdkonnas julgen ennustada, et näiteks muusika ja filmimaailmas ei ole mõtet tulevikus ka autoriõigustega jännata. Olen nõus autori mõttega, et kogu loome võiks levida vabalt. Tulu saab teenida ka fännidele kvaliteetset merchi ja ...

  Võrdlen siinkohal kahte tuntud juhti, kes esindavad erinevaid juhitüüpe. Üks neist on suure visiooniga autoritaarne juht ning teine töötajate arengule suunatud, mentorist juht.  Steve Jobs (Arengumootor)  Steve Jobs oli kahtlemata üks innovatiivsemaid mõtlejaid IT-maailmas Ta on tuntud oma võime poolest näha ja kujundada tulevikku viisidel, mida keegi teine ei suutnud ette kujutada. Tema töö Apple'is, sealhulgas iPodi, iPhone'i ja iPadi väljatöötamine, muutis terveid tööstusharusid, alates arvutitest ja muusikast kuni telefonide ja meelelahutuseni. Jobs suutis mitte ainult ette näha, kuidas tehnoloogiat saab kasutada inimeste igapäevaelu parandamiseks, vaid ta oli ka kuidas seda visiooni oma meeskonnale ja maailmale edasi anda. Tema juhtimisstiil oli küll autoritaarne, kuid samas suutis ta inspireerida ja motiveerida oma meeskonda saavutama tulemusi, mida paljud pidasid võimatuks. Satya Nadella (Mentor/Õpetaja)  Satya Nadella asus Microsofti tegevjuhi kohale 2014. ...